Mõisted „autoklaav“ ja „sterilisaator“ on omavahel asendatavad ja tähendavad sama asja. Mõistet „autoklaav“ kasutatakse peamiselt laborites, samas kui mõistet „sterilisaator“ kasutatakse sagedamini meditsiini- ja farmaatsiavaldkonnas.
Mõisted „autoklaav“ ja „sterilisaator“ on omavahel asendatavad ja tähendavad sama asja. Mõistet „autoklaav“ kasutatakse peamiselt laborites, samas kui „sterilisaator“ on levinum meditsiini- ja farmaatsiavaldkonnas.
Mis on autoklaav?
Tõhus autoklaav või sterilisaator peab sisaldama kuiva küllastunud auru. Selle saavutamiseks tuleb eemaldada õhk nii laadimisest kui ka kambrist, mida on võimalik teha mitmel viisil. Suure massiga ja väikese pindalaga esemete (st peamiselt tahketest osadest koosnevad esemed, mis sisaldavad vähe või üldse mitte õhupesu, nagu näiteks pudelites olevad kasvukeskkonnad) puhul on vaja eemaldada vähe õhku ning seda saab hõlbustada automaatse õhu väljutamisega. Siin lastakse õhul kambrist väljuda ventilaatori kaudu, kui auru siseneb kambrisse kas sisseehitatud allikast (ülespoole liikumine) või välisest allikast (allapoole liikumine), kusjuures ventilaator sulgub alles siis, kui kogu õhk on kambrist eemaldatud. Seda meetodit saab veelgi täiustada „vaba aurustamisega”, mille puhul lastakse ventilaatoril jääda avatuks kindlaksmääratud ajaks. Turbulentne auru voolab seejärel ventilaatori kaudu, surudes kogu kambrisse jäänud õhu autoklaavist välja. Raskematel töödeldavatel koormatel, mis sisaldavad palju õhupilvi (nt pakitud instrumendid või kangad), on vaja tõhusamat õhu eemaldamise meetodit.
Kõige tõhusam viis õhu eemaldamiseks on vaakumsüsteem, mille puhul saavutatakse kambris vaakum enne auru sissejuhtimist, eemaldades enamiku õhust enne vaba aurustamist ja/või vaakumpulssimist. Kui kogu õhk on koormast ja kambrist eemaldatud, tõuseb anuma sisetemperatuur koos rõhuga, kuni saavutatakse eelnevalt valitud temperatuur. Tüüpilise steriliseerimistemperatuuri (121 °C või kõrgem) saavutamiseks peab auru rõhk olema vähemalt 1,1 baari G. Kuna kasutatavad rõhud on suuremad kui 0,5 baari G, klassifitseeritakse autoklaav surveseadmeks ja see peab olema projekteeritud vastavalt rangetele tehnilistele standarditele, nagu PED97/23EC/PD5500/ASME jne.
Vajaliku temperatuuri saavutamine kambris toimub mitmel viisil:
- Auru saab kambrisse juhtida sisemise auruvõimendi kaudu, näiteks integreeritud roostevabast terasest aurugeneraatori abil, mis võib olla ehitatud autoklaavi korpuse sisse või suuremate autoklaavide puhul tarnitud eraldi välise seadmena.
- Mõnel laboril või haiglal on kohapeal otseauruühendus, millest aur juhitakse samuti kambrisse.
- Mõnedes autoklaavides on kütteelemendid sisse ehitatud kambri põhja ja vett kuumutatakse, kuni see keeb ja tekitab auru.
Aurugeneraatori (või otseauru meetodi) peamine eelis seisneb tsükliaegade olulises lühendamises, kuna auru on kohe saadaval. Lihtsamates autoklaavides täidetakse vett käsitsi, valades seda anumasse, samas kui mõned autoklaavid on ühendatud otse veevarustusega ja veetase hoitakse automaatselt. Mõned Astelli väiksemad seeriad on saadaval integreeritud veepaagiga, mis täidetuna suudab töötada kuni 20 tsüklit järjest, enne kui seda tuleb uuesti täita. Kliiniliste töökeskuste (CSSD) rakendustes on nõutav, et auru oleks kuiv küllastunud aur, mille kuivus ja kondenseerumatu gaasi sisaldus on teada, nt Ühendkuningriigis peab auru vastama standardis HTM2010 sätestatud spetsifikatsioonile.
Kui soovitud temperatuur on saavutatud nõutud ajaks, katkeb auruvarustus kas kütteelementide toite väljalülitamise või auruvarustuse katkestamise teel. Seega langevad temperatuur ja rõhk järk-järgult. Seadmetes, millele on paigaldatud vaakumsüsteem, saab vaakumpumpa kasutada auru eemaldamiseks (st kui on vaja kuivatamist).
Vaata järgmist teemat: Mis on steriliseerimine?
Vaata eelmist teemat: Mis vahe on vertikaalsetel ja horisontaalsetel autoklaavidel?
